Artiklid

Akende vahetus on investeering tulevikku

Vanade akende vahetamine uute vastu algab õige profiili valikust ja hinnapakkumise võtmisest ning lõpeb parimal juhul rahuloluga uute akende sooja- ja helipidavuse üle. Vanade akende põhilised puudused on suured kulutused (suureneb hoolduse hulk ja ulatus), probleemne käsitsemine (raamid ei avane ega sulgu korralikult, lukud ja riivid ei toimi, raamide tursumine ja väändumine tekitab pragusid), tuuletõmme (lengi ja raami vahelt tõmbab tuul, mistõttu kogu aknast õhkub külma).

AKENDE VALIK ON LAI
Alustuseks tuleks mõelda, millisest materjalist aknaid eelistada. Tellijal on võimalik valida PVC-kattega aknde, puitakende, puitalumiinium- või hoopis alumiiniumprofiiliga akende vahel. Akende valikul tuleb arvestada maja arhitektuuriväärtust ja üldilmet. Samuti pakuvad tootjad mitmesuguseid lahendusi nii akende kuju (ümarad, kolmnurksed, rööptahuka- ja trapetsikujulised), avatavuse (kinnine, pöördavatav, kaldpööratav) kui ka värvilahenduse kohta. Erikujuliste või erivärviliste akende korral peab tellija aga arvestama sellega, et akna valmistamise tähtaeg võib olla pikem.

PLASTAKNAD
PVC- ehk plastaknad on energiasäästlikud, hea hinna ja kvaliteedi suhtega ning neid on kerge hooldada, kuna jääb ära akende tihendamine ja värvimine. Polüvinüülkloriid - lühidalt PVC on termoplastiline tehismaterjal, mis on saadud looduslikest toorainetest - nafta, maagaas ja keedusool. PVC on mitmekülgsete omadustega laialt kasutatav materjal, mis vastab tänapäevastele rangetele ehitusnõuetele. PVC on keemiliselt stabiilne ja inimese tervisele ohutu, mistõttu sobivad plastak nad ka allergilistele inimestele. Materjali iseloomustavateks omadusteks on korrektne välispind, sooja- ja külmakindlus, kasutajasõbralikkus ning kestvus. Plastaknaid valmistatakse plastikprofiilidest, mille kambritesse paigaldatakse tugevuse saavutamiseks metallprofiilid. Selline tehnoloogia annab akendele hea staatilise tugevuse ja muudab need vastupidavaks ilmastiku ja väliskeskkonna mõjudele. Plastik- ehk PVC-aknad on laialdast kasutust leidnud eelkõige korterelamutes – nii uusehitustel kui ka vanemates majades –, samuti sotsiaalobjektidel nagu koolid, lasteaiad ja haiglad.

PUITAKNAD
Puitakent saab valmistada täpselt soovitud kuju ja viimistlusega, mis teeb akna kordumatuks. Puitaken sobib suurepäraselt eramutesse, aga ka büroohoonetesse ning kallima hinnatasemega uutesse korterelamutesse. Hinnalt on puitaken 30–40% ja puitalumiiniumaken kaks korda kallim kui plastaken. Kuigi uued puitaknad maksavad veidi rohkem kui PVC profiiliga aknad, tasub puitmaja puhul siiski esimest varianti eelistada. Üldjuhul ventileerib vana maja ennast ise: ukse- ja aknapiidad pole tihedad ning ahiküte tekitab alarõhu, mis tõmbab ebatihedatest kohtadest sisse värsket õhku. Seetõttu osutab majaomanik plastaknaid paigaldades oma majale karuteene, kuna plastaknad muudavad hoone tihedaks ja tekivad ventilatsiooniprobleemid. Puit- ja puitalumiiniumakende erinevus seisneb selles, et puitakendel on keskkonna eest kaitstud alumiiniumiga ainult akna alaserv (sõltub tootjast), puitalumiiniumakendel aga akna väliskülg terviklikult.

HELIKINDLUS
Müra tõkestamiseks tuleb klaaspaketi valimisel silmas pidada, millise välismüra eest kaitset vajatakse. Sellest tulenevalt valitakse vastavate klaasitüüpidega pakett. Tavaline, nelja millimeetri paksustest klaasidest pakett summutab tänavamüra ~31 detsibelli. Odavaim lahendus akende helikindluse parandamiseks on kasutada klaaspaketis ühe klaasina 6 mm paksust klaasi, sel juhul suureneb müra summutamine ~36 detsibellini. Lisaks hoiab erineva paksusega klaaside kasutamine ära helilainetest tuleneva resonantsi tekke. Parema tulemuse saamiseks võib klaaspaketis tavalise klaasi asemel kasutada ka lamineeritud klaase, kus klaaside vahele on asetatud spetsiaalne vahekile. Veelgi tõhusam müraisolaator on vaiklaminaatklaas, mis tõstab klaaspaketi mürapidavuse ~41 detsibellini.

PÄIKESE- JA UV-KAITSE
Eluruumide ülekuumenemist või päikesest tulenevat pleekimist saab vältida päikesekaitse klaaside abil. Valida on kas toneeritud või peegeldavate klaaside vahel. Pimestamisprobleemi puhul on sobivaim kirgas päikesekaitseklaas, mis laseb läbi nähtavat valgust, aga hoiab kinni soojus- ja UV-kiirgust. Näiteks päikesekaitseklaasil Pilkington Suncool HP Brillant, mis laseb läbi vaid 33% päikeseenergiast ja 10% UV-kiirgusest, on valguse läbilaskvus koguni 66%. Hinnalt soodsamad on suure päikeseenergia neeldumisvõimega, kuid madala peegeldusvõimega masstoneeritud klaasid. Üheks tõhusaimaks UV-kindlaks klaasiks on lamineeritud klaas, mis püüab kinni 99% UV-kiirgusest. Tavalisel aknaklaasil on see näitaja 40%.

TURVALISUS
Akende turvalisus sõltub eelkõige sulustussüsteemist ja klaaspaketi valikust. Et saavutada kõrgem turvalisuse aste, peaks aken sisaldama nelja turvasulgemispunktiga suluseid ning lukustatavat käepidet. Turvalisust tõstab see, kui klaaspaketis on üks klaas lamineeritud. Üheks sissemurdmiskindlaimaks on klaaspakett mille koosseisus kasutatakse välistele mõjutustele vastupidavat ja raskesti purunevat laminaatklaasi. Löögi puhul säilitab lamineeritud klaas purunedes oma kuju ega eralda kilde. Veelgi tugevamaks muudab klaasi karastatud klaaside kasutamine laminaadis. Karastatud klaasist paketid ei tekita purunedes tõsisemaid vigustusi ega lõikehaavu, kuna purunedes muutub klaas väikesteks ümarateks ja nüriservalisteks kildudeks, peale selle on karastatud klaas tavalisest klaasist viis korda suurema painutustugevusega.

AKNALAUAD
Aknalauad on soovitatav vahetada välja koos akendega, kuna enamasti ei ole vana aknalaua säilitamine võimalik. Saadaval on lamineeritud puitlaastplaadist aknalaudu, mille eelisteks on mõõdukas hind, kerge paigaldatavus ja lai värvivalik. Valida on ligi viiekümne erineva värvitooni vahel. Samas on võimalik tellida ka plastikaknalaudu. Aknalauad on vastupidavad pikaajalisele niiskuse mõjule, mehhaanilistele löökidele ning kannavad täiskasvanud inimese raskust. Õigesti paigaldatud ja õigete mõõtudega aknalaud toimib omamoodi termoregulaatorina, juhtides radiaatoritest tuleneva sooja õhu ühtlaselt terve akna pikkuses ning hoides seinast eemale lillede kastmisest tekkinud niiskuse.

Allikas www.city24.ee Priit Liivanõmm

punktiir

Rõdu kinniehitamine

Rõdu kinniehitamine aitab korterile küll mõned ruutmeetrid varjualust pinda juurde saada ja seda ilmastiku eest kaitsta, samas tuleb jälgida, et ei kannataks maja esteetiline välimus.

Tallinna linnavalitsuse ehituskontrolli inspektorid teevad pidevalt ettekirjutusi rääbakate rõdudega maja- või korteriomanikele, ometi on paar aastakümmet tagasi moeasjaks olnud kortermajade rõdude kinniehitamise jäljed siiski tänaseni näha.

Sageli on materjalidena kasutatud primitiivseid kasvuhooneliiste ja paarikümne ruutsentimeetri suuruseid klaasruute. Ent majaelanikud püüavad ikkagi omal jõul, saage, haamrit ja ei-tea-kust leitud puutükke kasutades oma rõdu või lodþat välisilmast isoleerida.

Iseenesest on rõdu kinniehitamisel mitu eesmärki. Klaasisüsteem kaitseb rõdu vihma, tuule ja tolmu eest, säästab soojust, võimaldab teha rõdule mõnusa istumiskoha, selle oma maitse järgi sisustada ja kujunda. Kui rõdud on kinni ehitatud, pikeneb kogu maja eluiga, sest siis ei pääse vihmavesi, jää ega lumi rõdude kaudu majaseinast krohvi lahti murendama.

Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna peaspetsialisti Toivo Sihvre sõnul on rõdudega kõige hullem olukord Lasnamäel. Teeme järjepanu ettekirjutusi, tavaliselt hoonete kaupa nendes tegutsevatele ühistutele, rääkis Sihvre. Asi on käest läinud ja tagantjärele on siin raske korda majja saada.

Siiski saab rõdu kinni ehitada ka seadust järgides. Kuid klaasitagu rõdu kas varjualuse panipaiga saamiseks, korteri soojapidavuse parandamiseks või väljast kostva müra tõrjumiseks reegel on ikka üks hoone välisilme peab jääma korrapäraseks. Pole tähtis, mitme ruuduga rõdu klaasida, tähtis on, et vähemalt ühes majas teeksid kõik seda ühtemoodi, märkis Sihvre, soovitades rõduklaasimise projekt tellida korraga kogu maja peale. Kes soovib klaasida, peab järgima projekti, selle nõuetest kinnipidamisel hoiab silma peal näiteks korteriühistu juhatus.

Rõdust tuba ei saa
Kolm aastat rõdude klaasimisega tegelenud ASi Nokimer müügijuht Toomas Keernik ei pea õigeks rõdude hermeetilist sulgemist. Päris tuba rõdust ikkagi ei saa ja pakettaknaid pole üldjuhul mõtet rõdudele ette paigaldada. Rõdude kinniehitamise mõte on selles, et kaitsta seda ilmastiku eest, kusjuures sinna peab jääma õhu loomulik tsirkuleerimine. Keernik leiab, et kuna rõdu pind on üldjuhul vaid mõni ruutmeeter ja rõdu betoon-või kivipiirded ei ole soojustatud, puudub ka otstarve rõdu pakettakendega sulgeda suurte kulutuste juures on saavutatav tulemus väheefektiivne.

Aur ja niiskus liiguvad toast või köögist rõdu poole. Hermeetilise rõdu puhul on seal kogu aeg klaasid udused, selgitas ta.
Nokimer kasutab rõdude klaasimisel Soomes väljatöötatud tehnoloogiat.
Selline rõdusüsteem koosneb 50-70 sentimeetri laiustest klaasidest ning ülemisest ja alumisest juhtprofiilist, mille vahel klaasid liiguvad. Klaasi kõrguse määrab rõdu kõrgus. Ülemine juhtprofiil kinnitatakse rõdu lakke, alumine rõdu barjääri külge. Esimene klaas kas siis vasakult või paremalt on pööratav 90 kraadi sissepoole. Sisse pööratud klaasi asemele võib nihutada järgmise ja selle omakorda sissepoole pöörata ja nii edasi, kuni kogu rõdu on avatud. Sellisel juhul asetsevad klaasid sarnaselt raamatulehtedele rõdu ühes servas rõduga risti.

Iga rõdu on omanäoline
Et vesi ei tungiks alumise profiili ja rõdu piirde vahele, paigaldatakse sinna veeplekk. Profiilide ja klaaside paigaldamisele ei kulu üldjuhul üle 5-6 tunni. Kasutusel on 6-8 mm paksune lihvitud servadega karastatud klaas, mis katki minnes puruneb graanuliteks. Viimased on ohutud ega tekita vigastusi. Võimalik on valida kirka läbipaistva klaasi ja toonitud klaasi vahel.
Kuna sellisel rõdusüsteemil ei ole vertikaalprofiile, ei muuda see maja fassaadi ja Toomas Keerniku sõnul soosivad arhitektid seda rohkem kui teisi rõdude kinniehitamise mooduseid. Ka ei vaja selline rõdukaitse eraldi projekti, sest hoone fassaad jääb rikkumata, mida ei saa aga öelda aastakümneid kasutuses olnud puidust raamistike kohta. Muidugi ei tähenda see, et rõdusid ei tohi puitkarkasse kasutades kinni ehitada, ent sellisel juhul peab kogu majarahvas sellise mooduse kasuks otsustama.

Keerniku kinnitusel ei ole olemas kahte täiesti ühesugust ja sarnaste mõõtmetega rõdu, mistõttu iga kliendi juures tuleb kõigepealt selgitada töö teostamise võimalused. Toivo Sihvre hinnangul ei maksa arhitektiga kooskõlastamine märkimisväärselt palju ja on kindlasti arukam, kui hiljem oma kätetööd käsu korras lammutama hakata.

Rõdu kinniehitamine on üsna kulukas
Rõdude kinniehitamise ja klaasimise hind sõltub rõdu suurusest, kujust, ehituse kvaliteedist ja töö keerukusest.
Keskmiselt maksab rõdu katmine klaasidega 1700 kr/m² keskmise paneelmaja rõdu puhul 5000-8000 krooni. (Allikas: AS Nokimer)

Peamine möödalaskmine rõdude kinniehitamisel on see, et unustatakse nende tuulutamine. Kuna tahes-tahtmata tekib seal kondensvesi, peaks klaasitud rõdu olema võimalikult lihtsalt avatav. Sügisel ja talvel, eriti vihmaste ilmade ja miinuskraadide juures, on soovitav klaasitud osa vähemalt osaliselt avada. Nii kaitseme kandekonstruktsioone liigniiskuse eest ja saame lahti ebameeldivast härmatisest klaasidel.

Kinniehitatud rõdu näol on tegemist külma ruumiga vaid kogu rõdu välisgabariidi soojustamisega saame teha ärkli, mis lisab köetavat pinda. Arvestades, et enamasti on rõdud 1,5 meetri laiused, pole neid mõtet soojustada ja kütta, lisapinna saamiseks tehtavad kulutused on tunduvalt suuremad kui pinnalisast saadav efekt.

Kinni ehitatud rõdu viimistlemisel tuleb kasutada materjale, mis on mõeldud eelkõige väliskonstruktsioonidele ehitusplaadid, niiskuskindel vineer.

Kui rõdu seinad on viimistletud korralikult, siis piisab värvimisest. Meeles tuleb pidada värv peab laskma konstruktsioonidel hingata, et niiskus saaks välja kuivada ja värv maha kooruma ei hakkaks. Kui on soov rõdu siseseinu krohvida, peab olema ettevaatlik kõik krohvimistehnoloogiad ei sobi, spetsiaalsed krohvid on aga üsna kallid.

Puitu võib kasutada, kuid sellega ei tasu üle pakkuda. Paneelmaja juures mõjub saun-suvila kombel vooderdatud puhkenurk maitsevääratuse või võõrelemendina. Tavaline kipsplaat ei sobi rõdu viimistlemiseks, selleks peab olema niiskuskindel kipsplaat. Sobilikum on kasutada mineraalse koostisega plaate (nt Luja-plaat, Minerit-plaat, jpm), need on vastupidavamad ja soodsama hinnaga.

Allikas: www. tomfinix.ee

punktiir

Rõdude klaasimine vähendab soojakadu

Üha rohkem korteriühistuid renoveerivad kogu maja fassaadi. Renoveeritakse rõdu piirded, klaasitakse rõdud ja vajadusel ehitatakse katus kõige ülemiste korruste rõdudele, et kaitsta alumisi niiskuse eest. Selleks tellitakse kõiki töid hõlmav projekt, mis kinnitatakse ja kooskõlastatakse linnaosa arhitekti juures ja teistes seadusega ettenähtud instantsides. Kui omavahendeid selleks ei jätku, tehakse suuremahulised tööd tavaliselt pangalaenuga. Viimastel aastatel on fassaadide aktiivsemale renoveerimisele olulise finantseerimistõuke andnud ka KredEx.

Kui vahendeid ei jätku, võib töö teha etappidena. Esimeses etapis tehakse pangast saadud laenurahadega suuremahulised tööd, soojustatakse ja värvitakse fassaad ning renoveeritakse rõdu piirded. Seejärel tellivad elanikud ise vastavalt soovile ja rahalistele võimalustele rõdude klaasimise vastavalt projektile. Klaasitud rõdudega majades Energiasäästu Büroo poolt tehtud termoülevaatusel on selgunud, et suur soojakadu oli avatud klaasimata rõdudel.

Rõdude klaasimine on ka üks osa meetmetest maja eluea pikendamiseks. Klaasitud rõdu kaudu ei pääse niiskus maja konstruktsiooni ja fassaadviimistluse alla, samuti vähenevad soojakaod.

Ainult rõdu ülevärvimine remondi käigus annab küll nägusa väljanägemise, kuid mitte kauaks, kuna kõik on ilmastiku meelevallas. Kui rõdud siiski renoveeritakse ilma järgneva klaasimiseta, tuleks tähelepanu pöörata niiskustõkkele. Rõdu põrandatele tuleks teha hüdroisolatsioonkate, eriti hoolikalt kaitsta põranda ja seina ühenduskohad. Samuti tuleb kontrollida, et rõdu põrandale koguneval vihmaveel oleks ärajooksu võimalus.

Rõdu klaasimiseks võib kasuta erinevaid süsteeme ja variante kuid reegel peaks olema üks – hoone välisilme peab jääma korrapäraseks ja fassaad muutmata. Kõige vähem muudab välisilmet vertikaalprofiilideta klaasimise süsteemi. See koosneb ülemisest ja alumisest juhtprofiilist ning horisontaalrullikutega klaasidest nende vahel. Horisontaalrullikute- ja profiilide konstruktsioon võimaldab klaase üksteise järel liigutada. Äärmine klaas avaneb 90o sissepoole, järgmine liigub selle kohale ning avaneb järele. Lõpptulemusena saab rõduklaasid raamatulehtedena sissepoole seina äärde lükata ja terve rõdu on tervikuna avatud. Samal moel on klaase ka kerge pesta. Selline rõdusüsteem koosneb 50 – 70 sentimeetri laiustest klaasidest, mille kõrguse määrab rõdu kõrgus. Kasutusel on 6 – 8 millimeetri paksune lihvitud servadega karastatud klaas, mis purunemise korral laguneb graanuliteks. Viimased on ohutud ega tekita vigastusi. Võimalik on valida kirka – läbipaistva ja toonitud klaasi vahel.Ülemine juhtprofiil kinnitatakse rõdu lakke, alumine juhtprofiil rõdu barjääri külge.

Sellist rõduklaaside süsteemi saab kasutada nii sirgete, erineva suurustega nurkadega kui ka kumerate rõdude klaasimiseks. Süsteemi suureks eeliseks on see, et nurkadega rõdu puhul on võimalik klaase ka üle nurga sõidutada.
Kuna sellisel rõdusüsteem on vertikaalprofiilideta, siis ei peaaegu ei muutu maja fassaadi. Ühistud võiksid valida sobiva klaasimisviisi ning soovitada korteriomanikel vastavalt nende võimalustele tellida rõdude klaasimine. See vähendab märgatavalt soojakadu majas.

Allikas: www.rup.ee Toomas Keernik (www.meiekodu.ee)

punktiir

Kevadine suurpuhastus algab akendest

Kuigi hõivatud inimesed on järjest enam hakanud koduseid koristustöid tellima selleks spetsialiseerunud firmadelt, tasub ka ise puhtuse eest hoolitsedes talitada teadlikult.

Kevade hakul, kui päike taas erksamalt paistma hakkab, märkame, et aknad on talvega määrdunud. Kevadist suurpuhastust tasuks alustada just akende pesust. Sellega kaasneb riba- ja lamellkardinate puhastus. Keemilisse puhastusse tuleks viia tekstiilkardinad.

Akende pesemine on kaval ette võtta jahedatel, pilvistel ja tuulevaiksetel päevadel, sest tuul ja päike kuivatavad klaasid liiga ruttu ning puhastusjälgi on raskem kõrvaldada.

Enne akende pesemist tuleb pehme lapiga ära pühkida tolm nii klaasidelt, raamidelt kui ka aknalaualt. Kui akna pindadele on remondist jäänud kuivanud värvi, tuleb see enne aknapesu žiletiga maha kraapida.

Aknaklaaside pesemiseks on müügil palju vahendeid, mille koostisesse kuuluvad nõrgad happed, pindaktiivsed ained ja lahustid. Ükskõik millise vahendiga me aknaid ka ei peseks, peab alati pesema väikeste pindade kaupa. Pestud aknaosa tuleb ruttu kuivaks hõõruda, mitte lasta sel õhu käes kuivada, siis ei jää pesutriipe.

Pärast aknapesu saame tunda rõõmu kevadpäikesest. Kui aknad puhtad, märkame ka paremini teisi määrdunud kohti oma kodus.

Allikas: www.tarbija24.ee 04.03.2009

punktiir

Kuidas valmistada katuseaknaid talveks ette

Talve lähendes tasub üle vaadata ka katuseaknad, et pikendada nende vastupidavust ja tööiga. Järgnevalt toome välja soovitused, mida tasub järgida.


Õhufilter - Ventilatsiooniklapi taga asuvat õhufiltrit saab eemaldada ja pesta tavaliste koduste puhastusvahenditega.
Hinged ja kinnitused - Soovitatav on kord aastas kanda kõikidele hingedele hõõrdumisvastast määret ja pingutada kõik välised kruvid.
Tihendid - Kummitihendite eesmärk raami ja lengi vahel on luua õhutihedus, et vältida tarbetut tuuletõmbust. Tihendite eluiga on erinev, sõltudes akna avamissagedusest ja muudest faktoritest. Seetõttu võivad tihendid aja jooksul jäigaks muutuda ning ei sobitu enam korralikult. Tihendite eluiga saab pikendada neid kord aastas silikoonõliga töödeldes.
Veeplekid - Talve lähenedes jääb tihti tähelepanuta akent ümbritsevate veeplekkide puhastamine, kuid seda tuleb kindlasti teha. Akna ümbert tuleb eemaldada lehed ja muu praht, et vihmavesi saaks vabalt ära voolata. Kahjustatud veeplekid vahetada uute vastu. 
Lumi ja jää - Lumerohkel talvel võib liiga suur kogus lund koguneda ka katuse ja katuseakende peale. Sellisel juhul tuleb võimalikult palju sinna kogunenud lund ja jääd ära koristada, et sulav vesi saaks akna pealt ja ümbert maha voolata. Vastasel juhul võib sulavesi ladestuda akna alla ning tekitada sinna jäätammi. Sulaperioodidel võib vesi aknast läbi tungida.

Kui katusele pääs on raske või võimatu, peaks mõtlema küttekaablite paigaldusele akna külgedele ja alumise serva alla.

Allikas: www.maaleht.ee Silja Kirsimäe 27. september 2010

punktiir

Kaunis ja kauakestev katuseaken

Katuseaken on sageli emotsionaalne otsus, et muuta maja välisilme põnevamaks ning luua maja sees hubasem meeleolu. Enne otsuse tegemist peaks aga oma katusest teadma olulisi asju. Kõik on võimalik, kui tööd teha õigesti. Kaunis ja kauakestev katuseaken nõuab asjatundlikku eeltööd.

Lugejad on tundnud huvi, kas saab ka vanale katusele katuseakent paigaldada või tuleb see sisse planeerida kohe katuse projekteerimisel?
Roto Frank Bauelemente Balti esindaja Andrei Doronin rahustab, et kindlasti pole katuseakna hilisem paigaldamine välistatud, aga sel juhul tuleb kindlasti arvestada suurema töömahuga. Nagu kõigi ehitustöödega, on igal tööl oma järg. Kui see on n-ö maha magatud, pole tagantjärele tegemine välistatud, kuid kindlasti on töö keerulisem.
Kas katuseakna hilisema paigaldamisega võivad kaasneda mingid ohud või kahjustab see kuidagi katust?
“Katuseakent paigaldades tuleb läbi tungida (loe lõhkuda) kolmest kihist: siseviimistlus, katuse sisekonstruktsioon ehk kandekonstruktsioon ja katusekate. Probleem võib tekkida kahes kohas – konstruktsioonis ning kattes. Klassikalise puitkonstruktsiooni puhul pole katuseakna hilisemat paigaldamist välistavat tegurit. Kui katuse aluskonstruktsioon peaks isegi betoonist olema, saab ka sellesse augu lõigata. Keerulisim on hiljem korrektselt akent paigaldada just plekk-katuse puhul. Ka on juhtunud, et laastukatuse puhul on akna hilisemast paigaldamisest loobutud, sest mingi fragmendi lahtivõtmine kahjustab katusekatte terviklikkust ja hilisemat veekindlust. Rookatuste puhul on töömaht üüratu, sest kogu roog, mis aknast ülespoole jääb, tuleb katuseharjani maha võtta. Kui aga aken paigaldatud ning roog tagasi pandud, on lõpptulemus igati hea,” seletab Andrei Doronin.
Katuseakna ehitusaegne paigaldus on reeglina projekteerija planeeritud ning eksimusi siin ette ei tule. Hilisem paigaldus on emotsioonidel põhinev ja siin on eksimused kiired tulema. Probleemid algavad kohe, kui tegemist on kinnise ehk valmiskatusega. Ei seest ega väljast ole näha, mis selle sees on. Millise sammuga on sarikad, see dikteerib akna laiuse. Andrei Doronini arvates tuleks enne aknaostu konsulteerida ehitusspetsialistiga või katuseakna paigaldajaga. Vana maja puhul on eriti oluline põhjalikult välja selgitada, mida katusekonstruktsioon endast kujutab. Kas üldse ja kui palju tohib seda lahti võtta, et kandvad konstruktsioonid, soojustus ja veepidavus ei kannataks. Lisaks aitab spetsialist valida katuseakna paigaldamiseks kõik vajalikud lisadetailid ja vahendid, mis sobivad just antud katusekattele. Neid teadmatusest ostes võidakse jälle eksida.

Nii suur, kui meeldib, kuid vastavalt võimalustele
Kas igale katusetüübile saab katuseakent paigaldada? “Kui räägime katusekatte tüübist, siis jah. Kui räägime aga katusetüübist, siis katuseaken sobib siiski kõige enam viilkatusesse, kuid eriliste lisavahenditega ka lamekatusesse,” ütleb Andrei Doronin.
Kui suur aken ikkagi panna ja millest suurus sõltub? “Piire pole ja mulle kui katuseakna müüjale meeldiks, kui mõni tellija kataks kogu katuse vaid katuseakendega. Siiski tuleks järgida ratsionaalsusest ja vajadusest lähtuvaid kriteeriume. Reegel ütleb, et katusealusesse eluruumi piisava päevavalguse saamiseks peab akende klaaspind moodustama 1/10 selle ruumi põrandapinnast. Ehk kui on 20 m² tuba, siis akent peaks olema 2 m² jagu. Kuna üldjuhul nii suure klaaspinnaga katuseakent pole, siis tuleb paigaldada neid mitu,” seletab Andrei Doronin lihtsat põhimõtet.
Kui katuseaken aga paigaldatakse tagantjärele, siis võib akna mõõdu valikut piirata katusekonstruktsioon, puitkatuse puhul sarika samm. Inimene võib küll sobivat mõõtu akna välja valida, kui aga sarikavahe on kitsam kui akna laius, siis seda akent sinna paigaldada ei saa. Loomulikult võib kaaluda puitsarika läbilõikamist ja naabersarikatega ühendamist ehk vekseldamist, kuid, nagu eespool öeldud, suurendab see oluliselt tööde mahtu. Sellele taandub aga alati ka paigaldamise hind.

Hooldus on hädavajalik
Kõik katuseaknad vajavad hiljem hoolt: puitpinnad puhastamist ja lakkimist, sagedus õhuniiskusest ja päikesest sõltuvalt 2–4 aasta tagant, et lakitud puitpind püsiks aastaid ilus ja terve. Hinged ja tihendid vajavad vastava ainega määrimist. Seda võiks teha kord aastas enne talve.
Oluline on katuseakende ümbruse puhtana hoida. Sügislehed, oksad ja praht akna ümber takistavad sademete äravoolu ja aken võib lõpuks lekkima hakata. Suur lumemüts akna kohal katusel ei tõota head. On olnud juhtumeid, kus libedat plekk-katust mööda on jäätunud lumekiht hakanud libisema ning teele jäänud katuseaknad purustanud. Suure lume korral, mis akna kohale või peale kogunenud, võib sulavesi samuti sisse voolama hakata. Katuseaken pole allveelaeva illuminaator ning kindlasti pole see hermeetiline. Pealegi on see pidevalt kõigi ilmastikunähtuste mõju all ja seepärast vajab isegi suuremat hoolt kui tavaaken.
Katuse remonti katuseaken ei sega, küll aga peab katusekatte tüüpi vahetades vahetama ka katuseakent ümbritsevad veeplekid. Igale katusetüübile on ette nähtud omamoodi plekikomplekt ja õige soovitab teile aknamüüja või -paigaldaja.

Allikas: www.tehnikamaailm.ee aprill 2009

punktiir

Plastakna kiituseks ja laituseks

Traditsiooniline puitaken säilitab kindlasti oma aukoha meie ehituskultuuris. Kuid ei saa salata, et tema kõrval kogub juba traditsioone ka plastaken.
Kui seni ainuvõimaliku puitakna kõrval tuli meie turule plastaken, oli palju kahtlejaid. Arutleti eelkõige selle üle, kas üks kunstmaterjalist asi meie kliimas üldse vastu peab.

OÜ Koduaken juhatuse liige Ülo Hõrrak, mida võite öelda plastakna kiituseks... ja laituseks?
Esimesed plastaknad paigaldati Eestis ligi 20 aastat tagasi. Enamik neist on siiani heas korras ja kasutuses. Saksamaal küünib plastakende kogemus juba 40 aasta taha ja nende turuosa on seal praegu üle 60%.

PVC (polüvinüülkloriid) on raamimaterjalina kestev nii ilmastiku kui temperatuurimuutuste suhtes. Ka ei vaja plastakende raamid hilisemat ülevärvimist, piisab vaid pesemisest. Lisaks valgele pakuvad Eesti aknatootjad raamidele laia valikut värvitoone ja isegi puidudekoore, sobides seega hästi ka igasuguse konstruktsiooni ja vanusega ehitiste renoveerimiseks.

Nüüdseks võib julgelt väita, et praktika on tõestanud plastakna igakülgset sobivust meie kliimasse.

Aastatetagused puudused võisid seonduda ehk sellega, et mitte kõik aknatootjad ei järginud alati tehnoloogilisi nõudeid. Olgu see siis tingitud kokkuhoiust või lohakusest, aga selline teguviis ei taga toote kvaliteeti ning kahjustab selle mainet. Ajapikku on kasutusele võetud märksa kvaliteetsemad ja soojapidavamad klaaspaketid, samuti on kaasaegsemaks muutunud raamiprofiilid ja nende disain. Võibki öelda, et plast-aken ei vanane oma funktsionaalsuse poolest, vaid pigem visuaalselt ja moraalselt. See kehtib aga ka kõigi teiste aknatüüpide kohta.

Praegused Eesti tootjad oskavad teha kvaliteetseid plastaknaid. Ettevaatlik tasuks tellijail olla aga odavate imporditud akende suhtes, kuna nende kvaliteeditase on äärmiselt kõikuv. 


Olen kuulnud, et esimesena võivad aknal väsida tihendid.
Plastakendel on kahte tüüpi tihendeid. Ühed on topitavad, mis paigaldatakse akende valmistamisel ja mida on vajadusel kerge vahetada. Teised on aknaprofiilide valmistamise käigus sinna külge sulatatud tihendid, mis sageli ei ole vahetatavad.

Koduaken kasutab oma akendel kunstkautšukist vahetatavaid tihendeid, mis säilitavad elastsuse ka madalate miinuskraadide juures, tagades seeläbi akna parema tiheduse. PVC-materjalist külgesulatatud tihendid muutuvad madalatel temperatuuridel jäigaks ning võivad külma ja tuulega lasta lengi ja raami vahelt õhku läbi. Teadaolevalt ei kasutata neid tihendeid PVC-akendel näiteks Venemaa põhjapoolsemates piirkondades.

Millises suunas plastaken areneb?
Energia pideva kallinemisega käsikäes muudetakse järjest soojapidavamaks ka aknaid. Veel viis aastat tagasi oli Eesti turul täiesti tavaline kolmekambriline, kahekordset selektiivklaasi sisaldava klaaspaketiga 60mm raamipaksusega plastaken. Nüüd on standardiks kujunenud juba märksa soojapidavam viiekambriline 70mm raamiprofiil ning klaaspaketile on lisatud argoontäide. Juba pakutakse ka 90mm raamipaksusega, kuuekambrilist ja kolme tihendiga aknasüsteemi. Kuna igasugused klaaspaketid ei ole paigaldatavad kõikidele aknatüüpidele, tasub selles küsimuses nõu pidada spetsialistiga. Märksõnad, mida tasuks soojapidava klaaspaketi puhul küsida, on selektiivklaas, argoontäide ja (optimaalse laiusega) termoliist. Lisavarustusena saab akendele tellida dekoratiivliiste, turvasuluseid, tuulutusklappe jms. Lisaks tehnilistele parameetritele on elegantsemaks muutunud ka aknaprofiilide disain.

Mille poolest plastaknaid müüvad firmad omavahel erinevad?
Mööda ei saa minna akna hinnast. Üsna levinud on skeem, kus aknamüüja teeb kliendile konkurentsitult odavaima pakkumise. Asjasse süvenemata teeb tellija lõpphinna põhjal otsuse. Hiljem selgub, et hinnapakkumine ei sisaldanud mõnda materjali või teenust, mida ta siiski oleks soovinud. Nende lisamisel kujuneb aga kogu komplekti hind märksa kallimaks.

Soovitan kindlasti müügikonsultandiga kõik oma soovid läbi arutada.

Allikas: www.maaleht.ee--> Targu talita 23. oktoober 2010

punktiir

Mida peaks arvestama akende valikul?

Turul pakutakse väga erinevaid aknaid nagu plastikaknad, puitaknad, puit-alumiinium või alumiiniumaknad. Mida peaks akende valiku puhul arvestama?

Oma kodule aknaid valides on enamasti peamiseks kriteeriumiks hind. Üldjuhul kehtib põhimõte, et mida kallim on aken, seda kvaliteetsem ja vastupidavam see on. Soovitan akendesse investeerides silmas pidada ennekõike kahte olulist teemat, mis kokkuvõttes mõjutavad investeeringu tasuvust.

Soojapidavus
Maja soojakadude vähendamisel on oluline osa hea soojapidavusega aknal. Mina soovitan täna akent valides vaadata kogu akna U-arvu, mitte ainult klaaspaketi U -arvu. Hea soojapidava akna (koos raamiga) U-arv võiks olla 1 W/m2K lähedal, ideaalis ka alla selle. Selliste näitajate saamiseks on täna aknatootjad kasutusse võtnud 3 või isega 4 klaasiga klaaspaketid. Täna Eestis kehtivate normide järgi on lubatud akna U-arvuks 2,1 W/m2K. Tuleks arvestada, et soojapidavam aken on umbes 30% kallim, kuid tasub ennast ära umbes 8 aastaga, tänu väiksematele küttearvetele.

Hooldamine
Akna valikut tehes peaks vaatama ka aknaga seotud hooldus ja parandustöid. Näiteks lihtne aknapesugi on väga erinev nn. saksa tüüpi või näiteks soome tüüpi akende puhul. Soome tüüpi akendel on lahtikäiv raam ja pestavaid klaaspindasid ja aknaraamide pindasid on poole rohkem. Puitraamid vajavad aja jooksul korduvat värvimist ja korrastamist. Seevastu näiteks puit-alumiiniumakende puhul on tänu välja jäävale vastupidavale alumiiniumkattele hilisemaid hooldustöid vaja teha vähem.

Avatavate akende puhul on soovitav iga aasta õlitada tihendeid ja vajadusel aknaid reguleerida. Seetõttu tuleks alati vaadata, kas on otstarbekas kõik aknad teha avatavana. Lisaks hooldamisele on ka avatava ja mitteavatava akna hinnavahe väga suur.

Kui arvestada nii soojapidavuse kui ka hooldatavusega, on akendesse tehtud investeering igal juhul õnnestunud.

Allikas: www.majaehitaja.ee 11.mai.2010

punktiir

Elamispind väljapool hoonet – rõdu

Kinnisvaraturul on rõduga korter alati eelistatud olukorras võrreldes tavakorteriga. Rõdu pakub palju huvitavaid võimalusi, näiteks saab päikesepoolsetel külgedel päevitada ja kasvatada rõdulilli.

Samuti kasutavad paljud rõdu väikese pikniku korraldamiseks ja isegi grillimiseks. Siinjuures ei tohi loomulikult unarusse jätta tuleohutuse korrektset jälgimist. Seega annab rõdu korterielanikule võimaluse endale kujundada looduslik ja emotsiooniderohke isiklik puhkenurk. Viimasel ajal on tänu meie klimaatilisele eripärale ja halvale nõukogudeaegsele ehituskvaliteedile kasvanud rõdude kinniehitamine elamispinna suurendamise ja soojuse kokkuhoiu eesmärgil.

Kõigepealt peab meelde tuletama ühte väga olulist nüanssi. Nimelt kuulub rõdu küll korteri juurde, kuid igasugune rõdul toimetatav töö, mis muudab hoone esialgset väljanägemist, peab olema kooskõlastatud korteriühistuga ja omavalitsusega. Kahjuks unustatakse see pisiasi ära ja hakatakse iseenese tarkusest ümberehitusi korraldama. Selline tegevus võib küll rahuldada korteriomanikku, kuid lõhub kogu hoone arhitektuurset tervikut ja halvendab hoone üld-ilmet. Suurem osa meie korterelamutest on ehitatud nõukogude ajal, millal üleliidulised standardid nägid ette normeeritud suurusega toad. Rõduga sai aga varjatult suurendada normeeritud korteri ettenähtud pinda. Kes veel mäletab neid nõukogudeaegseid norme ja sellest möödahiilimise võimalusi erinevates eluvaldkondades, saavad aru mida ma silmas pean. Kuid juba sellel ajal hakati hoonetele ja sealhulgas rõdudele teostama järelevalvet. Isegi miilits pandi jälgima, et maja fassaadil ei oleks näha kuivavat pesu ja keegi ei julgenud mõeldagi omavolilisest rõdu kinniehitamisest!

Kui korteriühistu soovib teha hoone fassaadis muudatusi ja näiteks rõdud soojuse säästmise eesmärgil kinni ehitada, siis tuleb selle kohta koostada projekt ja taotleda kohalikult omavalitsuselt ehitusluba. Rõdude kinniehitamine on võimalik ainult terve hoone ulatuses, suuremate hoonete puhul võib ka kaaluda trepikodade kaupa rõdude kinniehitamist. Sellise lahenduse võimaluse annab eelkõige ehitusprojekti koostamine. Rõdude kinniehitamine aitab neid kaitsta vihma, tuule, tolmu ja tänavamüra eest ja säästab mingil määral soojust. Samuti kaitsevad kinniehitatud rõdud hoone kandekonstruktsioone sademete eest ja seega suurendavad kaudselt hoone eluiga.

Valesti teevad need, kes pakettakna paigaldamisega ja rõdu hermeetilise sulgemisega üritavad elamispinnale mõned ruutmeetrid juurde saada. Kinniehitatud rõdu näol on tegemist külma ruumiga, vaid kogu rõdu välisgabariidi soojustamisega on võimalik eluruumi suuremaks teha. Kui arvestada, et tavaliselt on rõdud kuni 1.5 m laiad, siis pole mõtet väikeste rõdude puhul soojustustöödele kulutust teha, kuna lisapinna saamiseks tehtavad kulutused on väga suured ja ei tasu ära. Kinniehitatud rõdude puhul on üsna tavaline nn. udused aknad, kuna elutegevuse käigus tekkiv niiskus liigub tubadest külmema pinna poole.

Rõdu klaasimine on üsna kulukas, keskmiselt on korraliku klaassüsteemi hind 2500-2800 EEK/m². Oluline on rõdude kinniehitamisel jälgida, et säiliks nende korralik tuulutus. Samuti on oluline jälgida, et rõdu viimistlusmaterjalidena kasutatakse väliskonstruktsioonidele mõeldud materjale Üheks rõdude kinniehitamise võimaluseks on korrastada olemasolevad rõdupiirded ja lahtisele osale paigaldada vertikaalprofiilideta klaassüsteem. Puhtad klaaspinnad jätavad fassaadi korrapäraseks ja ei muuda hoone välisilmet. Rõdu klaassüsteem koosneb ülemisest ja alumisest alumiinium-juhtprofiilist, mis kinnitatakse rõdu lakke ja rõdu barjääri külge ning klaasidest, mille küljes on horisontaalrullikud. Selline konstruktsioon võimaldab klaase üksteise järel liigutada. Äärmine klaas ei liigu, vaid ainult avaneb 90º sissepoole, järgmine liigub selle kohale ning avaneb 90º sissepoole jne. Lõpptulemusena saab rõduklaasid nagu raamatulehed avatuna sissepoole seina äärde lükata ja terve rõdu on tervikuna avatud. Avatud kujul on ka klaaside pesemine lihtsustatud. Klaaside laius on 50–70 sentimeetrit, kõrguse määrab rõdu kõrgus. Valmistamiseks kasutatakse 6, 8 või 10 millimeetri paksust lihvitud servadega karastatud klaasi, mis on tavaklaasist oluliselt tugevam ja muudab rõdu turvalisemaks ka väljastpoolt sissemurdmise osas.

Allikas: www.omakodu.ee 15.04.2010 Ainar Viires

punktiir

Mida ette võtta akende „higistamisega”?

Seoses külmade tulekuga on paljudes majades ja korterites tekkinud probleem akende „higistamisega”.

Sageli arvatakse, et probleem on akendes, kuid enamikel juhtudel on tegemist majas oleva üleliigse niiskusega, mis kondenseerub aknapinnale, kui kõige jahedamale pinnale ruumis.

Kuidas tekib majja niiskus?
Ehitusaegne niiskus kaob aeglaselt

Näiteks uute kivimajade puhul läheb sageli vaja kahte kütteperioodi enne kui ehitamisega tekkinud niiskus majast täielikult konstruktsioonidest eralduks.

Niiskusallikad ruumis
Niiskust eraldub majja vannis ja dušši all käies, süüa tehes, pesu pestes ja toas kuivatades. Ka toataimed ning ka inimene ise eraldab niiskust. Kui see niiskus majast välja ei pääse siis tekibki kondensvesi aknapindadele. Enamikel juhtudel on probleemiks halb ventilatsioon ja ka küttekehade puudumine akende tsoonis, et akna sisepinna temperatuur ei langeks liiga madalale.

Mida ette võtta?

  • Ventilatsioonisüsteemi puhastada või täiustada, et tagada, et liigne niiskus ruumist välja viidaks.
  • Tagada sooja õhu juurdepääs aknapindadele. Mõnel juhul võivad näiteks ka kardinad takistada sooja juurdepääsu akna sisepinnale.
  • Tuulutada regulaarselt ruume aknaid mõneks ajaks avades.
  • Kuivatada kondenseerunud vesi, et ei tekiks hallitust.

Maja kavandamisel tuleks kondensvee probleemiga kindlasti arvestada ning tagada korralik ventilatsioon ning paigutada akende alla küttekehad, mis suudavad akende sisepindade temperatuuri hoida piisavalt kõrgel, et ei tekiks kastepunkti aknapinnale. Ja loomulikult kehtib siin ka reegel, et mida soojapidavamad aknad seda parem.

Allikas: www.majaehitaja.ee 16 detsember 2009

punktiir

OÜ Koduaken aknad valmivad Härmakosus

Tänavu 11. sünnipäeva tähistava ettevõtte tehas asub kunagises Kirovi kolhoosi Raudoja farmis.

OÜ Koduaken on Eesti kapitalil rajatud ettevõte, mille üks osanik on Anija vallas elav Ülo Hõrrak. Firma alustas tegevust 1998. aastal Tallin-nas Peterburi maanteel ning on 11 aasta jooksul valmistanud üle 150 000 akna. Peakontor on siiani pealinnas, kuid tootmine koliti eelmisel aastal Anija valda Härmakosu külasse.

Koduakna tootmisjuht Tiit Tammaru selgitab, et tellimusi tuli üha rohkem ning Tallinnas jäi kitsaks: „Majandus kasvas ja kõik prognoosid näitasid, et kasvab veel. Sellepärast oli ka meil vaja laieneda.“

Ülo Hõrraku sõnul tuli mitu päris head pakkumist mujalt Harjumaalt, kuid kuna suur osa töötajaist käis tööle Kehrast ja tema ise kolis Anija valda, otsiti tootmisele kohta Kehra-lähistelt.

„Käisin ka vallamajas uurimas, kas kusagil oleks võimalik osta mõnd maatükki, kuhu ehitada, või on müügis mõned vanad tootmishooned. Midagi pakkuda ei osatud. Siis avastasin pooljuhuslikult, et Härmakosus on üks osa laudakompleksist müügis. See pole küll ideaalne koht, oleksime tahtnud Kehrale lähemale, kuid nüüd on tootmine seal, Anija ja Kuusalu valla piiril,“ jutustab ta.

Tiit Tammaru lisab, et tootmiseks on head kohad need, mis on asulate lähedal, sest sealt on võimalik leida tööjõudu: „Tööjõuküsimus on ettevõtjatele ju peamine.“

Taasiseseisvumisaja alguses müüdi palju vanu tootmishooneid välismaalastest kinnisvarahuvilistele. Nii oli Raud-oja farmi ostnud iirlasest ärimees. OÜ Koduaken alustas tootmist ühes endises laudahoones 2500-ruutmeetrisel pinnal.

Aknaid kogu Eestisse
Koduaken toodab põhiliselt PVC- ehk rahvakeeli plastikaknaid kõikjale Eestis. Lisaks tehakse uksi ning alumiiniumkonstruktsioone ja vahendatakse ka puitaknaid. Firmal on müügiesindused Tallinnas, Võrus, Tartus, Pärnus, kõik aknad toodetakse Härmakosus.

„Tänu heale kvaliteedile on tekkinud usaldus meie vastu ning oleme seni suutnud müüa suhteliselt edukalt,“ kinnitab Tiit Tammaru.

Mis edasi saab, on tema hinnangul raske ennustada, majanduslangus mõjutab ka akende tootmist. Tellimuste vähenemist hakkasid aknatootjad tundma juba eelmisel aastal, kui suur kinnisvarabuum oli möödas ning aktiivne ehitustegevus lõppes. Seetõttu on osa aknafirmasid tegevuse lõpetanud. Need, kes alles, võitlevad uute tellimuste eest järjest odavamate hindadega. Ka Koduaken on teinud mitmeid sooduskampaaniaid, praegu pakutakse seoses ettevõtte 11. sünnipäevaga uusi aknaid varasemast märksa odavamalt.

„Varem tellisid meilt suurtes kogustes aknaid kinnisvaraarendajad, siis oli tööd palju ja järjekorrad kuni üks kuu. Ka eraisikutest tellijaid oli palju. Nüüd enam mitte, sest rahaturg on kinni ning inimesed ei jaksa krunte ja maju osta. Kuigi tellimusi ikka jagub, on käive hinnalanguse tõttu kõvasti kukkunud,“ tõdeb Tiit Tammaru.

Et tellimusi saada, on klientidele pakutud võimalust tasuda järelmaksuga: „Enamus inimesi elab peost suhu. Juba mõnda aega ei tellita meilt enam korraga kõiki aknaid, vaid ühe-kahekaupa. Seetõttu oleme pakkunud võimalust kogu raha mitte korraga maksta, vaid oodata näiteks järgmise palga- või pensionipäevani.“

Praegu on Koduakna põhilised kliendid korteriomanikud, kes on ette võtnud oma kodu renoveerimise.

„Kuna 55 protsenti soojakadudest läheb välja akende kaudu, on korralikud aknad suur kokkuhoid ehk võluvitsake, mille abil oma elamistingimusi kõvasti parandada,“ märgib tootmisjuht.

Ta lisab, et Koduakna eelis mitmete konkurentide ees on kvaliteet – aknaid valmistatakse Veka AG Saksamaa tehasest tarnitavatest raamiprofiilidest: „See on oluliselt paksem ja vastupidavam materjal kui need, mida kasutavad paljud teised. Enamasti minnakse ikka odavuse peale, kuid meie püüame rõhuda kvaliteedile.“

Aknaklaasi tellib Kodu-aken erinevatest firmadest nii Eestist kui mujalt. Eestis valmistavad seda näiteks AS Saint-Gobain Glass Estonia ja AS Marepleks. Tiit Tammaru sõnul ei jää Eesti klaas välismaisele kvaliteedis alla.

Aknaid teevad ka naised
Koduaken annab tööd umbes poolesajale inimesele. Neist 20 töötab Härmakosu tehases. Kriisiaeg on sundinud kokku hoidma – kui varem telliti akende paigaldamine töövõtukorras vastavatelt brigaadidelt, siis nüüd on hinnad sedavõrd palju langenud, et osad tehase töötajad on läbinud ümberõppe ja käivad klientide juures ka aknaid paika seadmas.

Tootmine on liinitöö – ühe akna tegemisel osaleb umbes 15 inimest, Koduaknas teevad seda ka naised.

„Akna tegemine ei ole tänu tehnoloogiale keeruline. Lõigatakse vajalikus mõõdus jupid valmis, pannakse metalltugevdused sisse, keevitatakse kokku, lisatakse sulused ja tihendid, aken klaasitakse ja häälestatakse ehk reguleeritakse õigeks,“ selgitab Tiit Tammaru.

Kõik Koduakna töötajad on kohapeal välja koolitatud.

Suure konkurentsi ja majanduslanguse tingimustes on plastikakende hinnad kõvasti langenud. Seetõttu on ka Koduakna töötajate varem Eesti keskmist töötasu ületanud palgad nüüd madalamad. Tootmisjuht kinnitab, et inimesed on suhtunud mõistvalt – vastutust raske aja eest kannavad solidaarselt omanikud, juhtkond ja töötajad.

„Kuigi kukkumine on olnud valus, teeme kõik, et saada rohkem tellimusi ning inimestele palka maksta. Püüame hoida neid, kes on meile püsima jäänud ja saavad oma tööülesannetega hästi hakkama, kuid püksirihma peavad pingutama kõik,“ lausub ta.

Tööle soovijaid oleks küll, kuid inimesi juurde võtta ei saa. Ka neid mitte, kes vahepeal olid nii-öelda õpipoisi ametis, et edaspidi tehases tööd saada.

Töötajaid käib tehasesse Kehrast, Lillist, Kuusalust, Aegviidust, Järvamaalt Käravetest ja Tallinnast.

„Kehra noorte meeste käsutuses on mikrobuss. Omanikud ei ole küll võtnud endale kohustust organiseerida neile töölkäimiseks transporti, kuid on püüdnud seda teha. Kahjuks peame praegu kulusid minimaliseerima, näiteks transpordi Tallinnast olime sunnitud juba ära jätma,“ räägib Tiit Tammaru.

Siiski usub ta, et Kodu-aken elab ka rasked ajad üle: „Püüame jätkata, sest uue ettevõtte käivitamine on palju raskem, energiakulu toimiva firmaga võrreldes vähemalt kolmekordne. Õnneks saame meie oma keskmise suurusega tootmise laenu- ja võlakoormusega hakkama, rohkem on hädas suured ettevõtted, kes on palju investeerinud ja võtnud suuri laenukohustusi.“

Allikas: www.sonumitooja.ee 22.04.09

punktiir